15. maist kuni 19. septembrini on muuseum avatud
K-P kell 09.00-17.00
E,T, suletud
Kuusalu kihelkonna koduloomuuseum on Kolga mõisa valitsejamajas tänaseks järjepidevalt tegutsenud 18 aastat. Kolga muuseum on Kuusalu valla allasutus ja kogub meie piirkonna külade ja inimestega seotud ainest. Kuusalu valla piirid on enam-vähem sarnased endise Kuusalu kihelkonna piiridega. Seetõttu oleme muuseumis tähelepanu pööranud just materjalidele, mis on pärit endisest Kuusalu kihelkonnast, kuhu kuulusid I Eesti Vabariigi ajal Kiiu, Kõnnu, Kolga, Kodasoo ja Suru vald. Kuusalu valla praegusele territooriumile jääb 64 küla. Meie eesmärk on hoida ja tutvustada rahvale Kuusalu kihelkonna kultuuripärandit.
58 aastat muuseumit
Muuseumi(kogude) tegelik vanus on 58 aastat.
Ligi 3000 külastajat aastas
Aastas külastab muuseumi ligi 3000 inimest.
Hulk häid sõpru
Meil on pikaajalised koostööpartnerid, aktiivsed koduloouurijad, helded annetajad ja väga head muuseumisõbrad.
Muuseumi(kogude) tegelik vanus on 58 aastat. On olnud erinevaid ja kohati ka segaseid aegu, mistõttu võiks muuseum täna tähistada sünnipäeva 5 korda aastas: 1. mai 1966, 14. detsember 1987, 1. jaanuar 1994, 3. juuni 1995, 16. juuni 2007!
Tartu Ülikooli diplomand Pelle Lall on oma diplomitöös 1990. aastal kirjutanud: “Kuusalu vaimukultuuri rikkaliku repertuaari avastasid doktor Jakob Hurda kaastöölised rahvusromantilisest mõttest kantuna juba 1800ndate keskpaigas. Kuusalu kihelkonna rikas aineline ja vaimne kultuur, rahvalaul ja -tants, jutuvestmise traditsioon, pikaajaline kiigekultuur, tihedad omavahelised kontaktid ja osasaamine teiste rahvaste vaimumaailmast, on koos möödunud sajandi II poole üldise majandusliku edenemise ja rahva iseteadvuse kasvuga kumuleerivalt ette valmistanud soodsa pinna muuseumiidee tekkimisele.“
Esimesena alustas Kuusalu kihelkonnas rahvapärimuse kogumist Gustav Vilbaste, kes aastatel 1910-1913 käis pere-perelt läbi kõik kihelkonna külad. 1960. aastal registreeriti tema eestvõtmisel Kuusalu kultuurimaja kodu-uurimise ring, kuhu kuulusid Aadu Kivirüüt, Arno Lepnurm, Endel Vahermaa, Veljo Ranniku ja Edgar Lilhein. Koguti hulgaliselt ainest ja jõuti niikaugele, et 1. mail 1966. aastal avati Kuusalu pastoraadis Kuusalu kihelkonna koduloomuuseum kõigile külastajatele vaatamiseks. Esemekogu oli siis 304 ühikut, millest 234 olid Aadu Kivirüüdi kogutud.
Muuseumitöö vaibus pärast Gustav Vilbaste surma 1967. aastal ja muuseum suleti. Esemekogu jäi õnneks Kuusallu alles. 1970-ndate aastate alguses liikus Kolga randadel ka Lembit Odres, kes uuris peremärke ja on koostanud põhjaliku uurimuse Kolga mõisa ajaloost ning arhitektuurist.
1984. aastal anti S.M. Kirovi nimelisele näidiskalurikolhoosile üle endise Kahala sovhoosi maad ning sellega kaasnesid ka Kolga mõisa poollagunenud hooned, mis siiski otsustati restaureerida. 1985. aastal asus Kolga mõisas ametisse skulptor-restauraator Cornelius Tamm, kes kogus ka ise vanavara ja tõi siiani Kuusalu pastoraadis hoiul olnud muuseumikogu Kolka, sealhulgas peaaegu kogu Aadu Kivirüüdi kogu. Uue Kuusalu kihelkonna muuseumi esimeseks fondihoidlaks sai ballisaal mõisa peahoones. Esemeid kogunes ja siis ütles S.M. Kirovi nimelise näidiskalurikolhoosi esimees Oskar Kuul legendaarsed sõnad: „Saagu Kolka muuseum!“ Ja muuseum sai.
14. detsembril 1987 avati Kolga mõisa valitsejamaja keldriruumides muuseum. Muuseumi juhatajaks sai noor etnograaf Pelle Lall. Muuseumi nimeks sai S.M. Kirovi nimelise näidiskalurikolhoosi muuseumi Kolga osakond. Kuna nimi tundus pika ja lohisevana ja muuseum oli siiski täiesti eraldiseisev üksus, siis tegi Pelle Lall ettepaneku edaspidi kutsuda muuseumit Kuusalu kihelkonna muuseum ehk KKM.
Pelle lahkus Kolgast 1989. aasta detsembris, et õppida kirikuajalugu Soomes. Muuseum jäi peale seda külastajatele suletuks. Põhifondi suurus oli 1. jaanuari 1990. aasta seisuga 577 ühikut. Loetletud on fotosid, arhiividokumente, raamatuid ja esemeid. Kolhoosikord lagunes, töö mõisa hoonete restaureerimisel jäi pooleli ning Cornelius Tamm lõpetas oma tegevuse Kolga mail. Muuseumikogudes tekkis kaos: paljud asjad rändasid Kirovi kogudesse, mõisa mööbel ja muu väärtuslik erakätesse.
Kolga mõisakompleks tagastati Stenbocki Perekonna Fondile kui õigusjärgsele omanikule 1993. aastal. Kuusalu Vallavalitsuse sotsiaal-, haridus- ja kultuurinõunik Katrin Paomees võttis muuseumikogu oma hoole alla ja koos Kuusalu vallavolikogu liikme Mart Laanperega seisid nad üheskoos hea selle eest, et Kolgas avataks uuesti muuseum.
Alates 1. jaanuarist 1994 oli Kolga muuseum ametlikult Kuusalu valla munitsipaalmuuseum, asukohaga Kolga mõisa valitsejamaja. Kolga Muuseumi ja Klubi juhatajana asus veebruaris tööle Kaja Martinson, kes aga septembris siirdus algklasside õpetajaks Kolga Keskkooli. Uue juhataja Laine Jaanitsa käe all jõuti nii kaugele, et 3. juunil 1995. aastal Kolga Karapi raames oli muuseum kolmandat korda valmis avama oma uksed külastajatele ühe näitusetoaga, mis üheskoos Kolga Keskkooli õpilastega valmis seati. Varahoidjana oli tol suvel tööl Ülle Tammemäe.
1995. aasta septembris alustas muuseumi juhatajana tööd Astrid Veltsmaa, kes tähistas oma pika ametisoleku jooksul muuseumi sünnipäeva alati 1. jaanuaril. Ajapikku jäi muuseum avatuks ainult ettetellimisel. Proua Veltsmaa haigestumise tõttu 2006. aasta juunis määras Kuusalu vallavalitsus muuseumi uueks juhatajaks Anu Karjatse, kes asus ametisse 2006. aasta augustis.
1. märtsil 2007 kasvas muuseumi kollektiiv püsivalt kahe töötajani: muuseumitööga liitus fondihoidja Ulvi Meier. Inventuuri andmetel oli siis fondide suurus: esemekogu 533, arhiivikogu 193 ja fotokogu 186 ühikut. 16. juunil 2007. aastal, samuti Kolga karapi päeval, avati muuseum neljandat korda kõikidele külalistele kolme näitusetoaga. Aastatel 2010 – 2013 oli muuseumis abiks giid-klienditeenindajana Riina Laanetu.
1. septembril 2017. aastal sai Ulvi Meierist juhataja ja 1. oktoobrist 2017 Gitta Truusist fondihoidja. 17. juulil 2020 sai uueks fondihoidjaks Nele Reial. Aastatel 2020 – 2022 kasvab muuseum kahekordseks, asudes valitsejamaja kahel korrusel. Muuseum jätkab kasvamist: 1. märtsil 2023 liitub meie duoga fondihoidja-klienditeenindajana Anu Tähemaa.
Tänaseks on muuseum olnud järjepidevalt külastajatele ja uurijatele avatud 17 aastat. Meil on 3 töötajat: juhataja Ulvi Meier, fondihoidja Nele Reial ja fondihoidja-klienditeenindaja Anu Tähemaa. Meie muuseum on juba päris suur ja mitmekülgne. Meil on ca 20 erinevat teemanurka ja -tuba. Nende seas mõisatuba, koolituba, velskripunkt, ajutise näituse saal, rehetuba, kaluri- ja metsatuba, spordinurk, koridoritäis talurahva tööriistu, nostalgiline nõukogude elamine, vanaemanurk ja vanaisatuba. Iga külastaja saab lühitutvustuse Kolga mõisa ajaloost ja kohtub läbi piltide, esemete ning lugude Kuusalu kihelkonna aja- ja kultuurilooga. Ettetellimisel on mõisa peahooneekskursioonid, mis on jätkuvalt väga populaarsed oma müstiliste legendide ja lugude poolest. Osaleme rahvusvahelise muuseumiöö, muinsuskaitsepäevade ja Pärandivaderite programmis, ka kohalikel suurüritustel (Klotsimöll, Liiva Laat, Kuusalu Kihelkonna ajalookonverents). Hooajavälisel perioodil käib Kolga muuseumis koos MTÜ Kolga Arenduse eestvedamisel Kolga Raamatuklubi.
Meie valla kooliõpilastele ja lasteaialastele on muuseumikülastused ja ekskursioonid tasuta. Õpilastele ja väikelastele viime ette tellides läbi erinevaid teematubasid (leiva- ja linategu, raamat, mõis, villatööd, jäljed lumel, mõista-mõista jne). On suur rõõm tõdeda, et selle 17 aasta jooksul on koos muuseumiga kasvanud suureks juba terve põlvkond lapsi, kellel on tekkinud harjumus ja huvi muuseumi külastada.
Meie kogud on jõudsalt kasvanud. Esemekogu on tänaseks tuhande ringis, arhiivikogu ulatub paari tuhandeni, fotokogu läheneb kolmele tuhandele, lisaks mitmetuhandeline skanneeritud fotokogu viitega originaali omanikule.
Aastas külastab muuseumi ligi 3000 inimest. Lisaks toimib muuseum suvel omamoodi infopunktina: mitu korda päevas juhatame turistidele teed, kuhu minna, mida näha, kus süüa ja ööbida.
Suur rõõm on ka sellest, et nende aastate jooksul on kogunenud muuseumi ümber võrgustik väga häid koostööpartnereid, muuseumisõpru, uurijaid ja annetajaid, kes tulevad ja aitavad nii nõu kui ka jõuga muuseumielule kaasa.
Külastajaid ootab meie muuseumis alati soe vastuvõtt.
Traditsiooniks on aga saanud, et tasuta külastus, kohv ja kook ootavad Sind iga aasta 16. juunil, muuseumi viiendal sündimisel, mil meie armas kohake sai püsivalt külastajatele avatuks.