„...Maal olid pasunakooride asutajaiks ja juhatajaiks tihti lihtsad talumehed, kes olid kas kroonuteenistuses või kuskil mujal õppinud pasunapuhumist ja nooditundmise kunsti ja asusid seda nüüd õpetama ka teistele. Sellised tüsedad talumehed oma mõlgiliste pasunatega aitasid paljugi muusikaelu arendamisel maal kaasa. Mõned maaorkestrid nagu Väägvere pasunakoor ja paljud teised, olid laialt tuntud. Need võtsid osa üldlaulupidudest ja esinesid mujalgi pidulikel juhtumeil.
Juuresolev pilt muusikamuuseumi kogudest kujutab kolme Kuusalu pasunameest. Kuusalu pasunakoor on asutatud 1869. Pildil vasemalt: Jaan Tomberg, keskel koori asutaja ja juhataja Jakob Priiman ja paremal Mihkel Kreek, kõik taluperemehed.“ (ajaleht "Waba Maa" 3.07.1938)
Kuusalu hindab ilusat laulu („Waba Maa“ 1930.23.08)
III Laulupäew õnnestus hiilgawalt
20 skp. oli Kuusalu 3. Laulupäew. Kuigi taewast tihti katsid ähwardawad äikesepilwed, siiski oli kogunenud harwa nähtud rahwahulk. Kogunewa rongikäigu ajas wihm kord laiali, kuid siis koguti uuesti ja marsiti lippude lehwides ja orkestri mängides peoplatsile. Korraldawa toimkonna nimel awas peo hra Kalberg. Hra Kidder pidas päewakohaselt hoogsa kõne, millele järgnes hümn.
Algas kontsert. Põletawa päikse kuumuses ja hoogsa taktikepi keerutusel süttis rahwa waimustus lõkkele juba esimestel taktilöökidel. Pea kõik laulud korrati. Eriti sooja wastuwõtu osaliseks said rahwaülikoolide seltsi koori ettekanded, mis küll wäikese koosseisuga, kuid siiski mõjuwalt ette kantud. Koorijuhi hra Wettiku helilooja talent lauludes „Hõiskame kooris“ ja „Kas tunned maad“, kutsus esile lakkamatud owatsioonid ja autorile annetati lilli küll korwiga, küll ilma.
Lõpusõnas lauljaile tänas hr. Wettik neid nähtud waewa eest, mille tagajärjed on mitmekordsed lootused ületanud-hiilgawad. „Et kuusalulased mõistawad hinnata ilusat laulu, seda tunnistab maitsekalt ja akustiliselt hea lawa ehituse idee, siis eeskawa laulude walik ja suure püsiwusega tehtud töö. See on õige edu tee.“ Sellele järgnes lauljaist spontaanne „elagu“. Publiku ja lauljate nõudel lauldi tuntud laule. Wahepeal pildistati tegelased. Et aga publik ei lehkunud, siis lauldi kuni wäsiti ja jõudis õhtu.
Oli tõsine, kunstiküllane ja waimustaw peopäew Kuusalu kihelkonna rahwale. Majanduslises mõttes loodawad korraldajad, et kõlakoja ehituskulude (600 kr) tasumine ei peks tegema enam raskusi.
