Kuusalu kihelkonna koolid
Hariduse saamine ja koolide asutamine oli varasematel aastatel tihedalt seotud kirikuga, kes juhtis pikka aega kihelkonna rahva lugemaõppimist. Eestlaste haridust arvestati lugemisoskuse järgi.
Lugemisoskusest annavad pildi kirikuvisitatsioonidest ehk kirikukatsumistest säilinud märkused.1638. aastal visiteerisid Kuusalu kirikut piiskop Joachim Ihering, M. Henricus Staal ja Josua Mollenbech ning leidsid, et pastor peab igal aastal oma kogudust külastama, käies külast külla ja inimeste teadmisi katsuma. 1698. aasstal täheldatakse, et mõned rikkamad talupojad palkavad Tallinnast koolipoisse, kes nende lapsi õpetavad.
Aastatel 1724-1726 oli Kuusalus juba köstrikoolimaja, kuid lugemist õpetati nii köstrikoolimajas kui ka kodus.1795.a. oli Viinistul koduõpetajaks Tiitso Jaan. 1798.a. oli kihelkonnas kaks koduõpetajat mõisades-.Reichenbach Kolgas ja Lauert Kiius, Niggola Heinrich Juminda külas ja Kaesperi (Käsperi) Jurri Loksa külas. 18.saj. lõpul märgiti, et olid lugemaõppimisekoolid, kus õpetus toimus mõnes talus ning lugemisraamatuteks oli kas katekismus või lauluraamat, sest need olid siis juba eestikeelsed. Ja ka vanemad õpetasid oma lapsi ise.
Kooliküsimus muutus ägedaks 1836-1839 aastal. Sinodil olid mitmed pastorid tulised koolide kaitsjad, kes selles nägid ainukest rahva kultuuri tõstmise vahendit, kuid Kuusalu pastor Eduard Ahrens(Kuusalus1837-1863) arvas: „talupoegade haridusega ei peaks mitte eriti kaugele minema, sest harilikule talupojale on kirjutamise oskus ülearune, ja ainult lugemaõppimisega leiab ta küllaldase vahendi tarviliku troosti ja õpetuse otsimiseks usus.”
Koduõpetus ei andnud alati soovitud tulemusi. Kes jäid oma lugemises väga maha, neile asutati paranduskoolid (correctionsschule), neid nimetati ka trahvikoolideks. Seal saavutati osava õpetaja juhtimisel paremaid tulemusi. Paranduskooli kulud kandis Kolga mõisaomanik krahv Stenbock. Koolidevastane tendents avaldus näiteks ka keeleuuendaja EduardAhrensi teates konsistooriumile 1842.a., kus ta lausus: „ Jumal õnnistagu ka koduõpetust, et ei muutuks kunagi tunduvaks tarvidus rahvakoolide järele.”
Kirikukonvendi üleskutsele saata mõned poisid köstriteenistuse kandidaatideks Toomvaestekooli ja Jädivere seminari jäi vastuseta, kuna kihelkonnas polnud ju ühtegi kooli ja puudus vajadus koolmeistrite järgi. Nähtavasti ei olnud siis mõisnikud (1848.a.) veel sugugi talupoegadele hariduse andmise pooldajad. Ja ilma mõisniku loata ja toetuseta ei oleks võimalik seal õppida. Üheksa valla kohta ei olnud Kuusalu kihelkonnas mitte ühtegi kooli, kuna teistes kihelkondadaes, peale Hageri, Nissi, Jüri ja Madise, olid kõigis koolid.
1856. a. kinnitas Aleksander II Eestimaa kubermangus seaduseparagrahvi, mis nõudis, et igas vallas peab olema kool ning siis ei saanud mõisnikud enam eemale hoida koolide asutamisest ja ka kulude kandmisest. Eriti hoogsalt algas koolide asutamine pastor Woldemar Friedrich Kentmanni ajal (Kuusalus1863-1900) ja juba 1864. a. sügisel avati esimene kool Uuri külas.
Mõis andis koolidele kasutada maa ja koolimaja ehitusele vajaliku materjali tasuta, vald pidi kandma ehituskulud. Koolmeistrile maksti palka esialgu viljaga, hiljem tuli rahapalk . Iga õpilase pealt oli õppemaks 50 kopikat. Koolmeistril oli enamasti seminari haridus ja oskus mõnel muusikariistal mängida. Paljud koolmeistrid teenisid lisa vallakirjutaja koha peal, ristisid lapsi, pidasid rahvale jutlust, juhendasid laulukoori. Koolmeistrile anti mõisniku poolt koolikoht, nii et tal tuli oma pere ülalpidamiseks veel harida põldu ja pidada loomi. Tihti pidid koolmeistrid ise kooliklasse lupjama, krohvitöid tegema, korstnaid pühkima jne.Suureks abiks olid koolikogud eesotsas koolivanemaga, kellega lahendati mitmeid probleeme.
Tunniplaanis oli piiblilugude õpetamine, kalligrahvia,ortograhvia, lugemine, rehkendamine ja peast arvutamine, geograhvia, vene keel ja ajalugu.
Allikana kasutatud Gustav Vilbaste käsikirja „Hariduslikud olud Kuusalu kihelkonnas”, originaal asub Eesti Kirjandusmuuseumis Tartus.
1724 aatal märgitud õpetus Kolga mõisa juures
1724-26 a. märgiti ära Kuusalus köstrikoolimaja
1795. a. Viinistul koduõpetaja Tiitso Jaan
1798. a. koduõpetaja Reichenbach Kolgas, Lauert Kiius.
Uuri kool 1864 – nüüd Kolga Keskkool Juhan Tuts
Kolga 2. klassiline ministeeriumikool 1899 Anton Kärk
Pedagoogika klass 1900
Kolgaküla kool 1867-1906 Anton Burmeister
Valkla kool 1867 -1920 Juhan Tuts
Kiiu-Pirsallika kool 1867 - nüüd Kuusalu Keskkool Heinrich Stein
Kiiu Vallakool ehitati 1884 ning 1902 a. nimetati ümber Kiiu 2 kl. ministeeriumikooliks Anton Kuldkepp
Hirvli kool 1867 -1971 Hans Johannes Fromm
Kõnnu valla Loksa külakool kool 1867 –1902 Jakob Janter
Kõnnu 2 kl. ministeeriumikool Loksal 1902-1920 Anton Künnapuu
Nüüd Loksa I Keskkool
Suru kool 1867 – 1953 Mihkel Kalk
Kodasoo-Kaberla kool 1867 -1975 Thomas Kikajon
Rummu- Saunja kool 1870-1920 J. Tochart
1920 a. ühendati Rummu -Saunja Vallakool ja Kodasoo- Kaberla vallakool Kodasoo 6.kl.-algkooliks, tegutses 1975 aastani
Pärispea kool 1874 -1971 Johannes Artov
Leesi kool 1876 -1974 Robert Reimvaldt
Muuksi külas Loo kool 1876 – 1953 Mart Tamberg
Loo kool 1920-1933 tegutses Loo mõisahoones
Leesi (Kiiu-Aabla) Õigeusu Kihelkonnakool 1892-1917 Matvei Frisch
(koolil ei olnud oma maja, üüriti Praaga talult paar tuba)
Hara kool 1912 -1954 Kaarel Biider (hiljem Kannas)
Kaberneeme kool 1917-1954
Kõnnu kool 1919-1975 tegutses Kõnnu mõisahoones
Viinistu kool 1923-1974
Loksa Vene Gümnaasium 1948 asutati Loksa 7- kl kooli juurde
3 vene õppekeelega klassi.
Joaveski Algkool 1951-1971 koolijuhatajaks Karin Vessart,
õpetajaks Harda Aasumäe.
Vihasoo Lasteaed-algkool asutatud 1987
Koostas Aita Karjatse G.Vilbaste ja arhiivide materjalidest.